Peale väikest pausi jätkan jällegi Taani postitustega. Täpset igapäevast ajakava ma enam ei mäleta, kuid natuke vestan siiski juttu.

Peale esimest päeva vabatahtlikena valdas hinge küll pisuke pettumus. Saime teada, et reaalse korraldamisega meil järgnevatel päevadel tegemist ei ole. Kõik need kolm neljatunnist päeva peamegi ajalehti ning programme jagama inimestele. Alguses oli päris muserdav, kuid mida päevad edasi siis seda lõbusamaks läks. Iga kord saime gruppi erinevate inimestega, kellega sai palju nalja. Olgu selleks siis jalgrattaralli kolmekesi peal olles või niisama jutustamine erinevast rahvusest inimestega. Kurta ei saanud, aga Eestis on sellegipoolest pisut huvitavam see vabatahtliku töö. Ahjaaa, andsime ka CPH Fashion Festivaliga seotutele nö Eesti goodie bag'id, et neil oleks hea meid meenutada.

Kuid mida tegime vabal ajal? Shopping, shopping, jalgrattasõit ja veelkord shopping. Kuna ma polnud viimasel ajal üldse endale midagi ostnud siis oli väga huvitav uutes ning huvitavates poodides ringi tuuseldada ning odavaid leide otsida. Võrreldes Eestiga on allahindlused seal ikka REAALSED. Pole tühiseid 20%-30% riietel, vaid ikka korralikud. Sain näiteks 60 eurosed Cheap Monday teksad 10 euro eest. Eks neid häid leide oli veelgi.

Vahepeal õnnestus kokku saada ka Taanis elavate eestlastega. Kohvitasime, einestasime ning saime mõne tunni jooksul palju uut ja huvitavat teada (TIP! Tasub välismaal elavate eestlastega kontakti otsida reisides. Sellistes olukordades hoiavad oma rahvusest inimesed ikka üldjuhul rohkem kokku. Sellisel viisil saime ka tasuta rattad laenata üheksaks päevaks. Suurepärane kokkuhoid!). 

Viimane õhtu. Rääkisin, et saime ägedate vabatahtlikega tuttavaks ning ühe Milanost pärit tüdruku kaudu saime ka VIP listiga Fashion Week afterpartyle. Sissepääsu eest pidi küll päris korraliku kopika maksma, kuid see oli seda väärt. Super äge oli ringi vaadata nö fashionistade peol. Enamikku rahvast katsid disainerriided ning aksessuaarid. Nii olidki paljud peokülalised omale jalavarjudeks valinud näiteks mugavad Jeffrey Campbell Litad. See kõik meenutas mulle mõne välismaise moeblogi vaatamist.

Viimased päevad.. Tegelikult kartsin hüsteeriliselt lahkumist. Nimelt oli Taanis veedetud päevade jooksul kogunenud päääris palju asju, kuid juba Taani minnes oli mu kohvri kaal 23kg(max lubatud kogus). Lennujaamas tabaski mind halb üllatus.. Kohvri kaal oli 32kg. Ega ei jäänudki siis muud üle, kui hakkas vähemalt pool tundi kestnud sobitamine enda ja reisikaaslase kohvri vahel. Sain ka esmakordselt ära proovida riiete ala 5 kihina kandmise. Peale pikka kombineerimist sain oma kohvrikaalu balanssi ning võis alustada mõnusa riietekihiga oma lennuvärava otsmist läbi üüratu Tax Free ostuala. Õnneks läks kõik hästi ning jõudsime ilma viperusteta Tallinnasse. Peab mainima, et oli pisut kurb tagasi olla küll, aga vähemalt on üks äge räis jälle mälestuste laekas.

Taanis olles sai ilmselt peaaegu kõik kohad ära uuritud. Ainsaks pinnuks silma jääbi ilmselt Christianshavn(Kopenhaageni geto linnaosa nn linn linnas, kus kehtivad teised reeglid). Seal oleks ilmselt saanud paraja kultuurišoki, aga eks siis teine kord. Samuti jäi ka külastamata kesklinnas asuv Tivoli, kuid ega eriti puudust ei tundunud ka. Igal juhul olen igati rahul selle käiguga ning ei jõua ära oodata, millal saaks jälle reisida!

Lõpetuseks ka üks pisut lollitamise video :D