Lõpuks siis rootsi postitusest päevade kaupa.

Laev väljus Tallinna sadamast kell 6 kohal pidi olema umbes 2 tundi ennem ja umbes sinna kanti me olimegi. Piletitega laabus kõik kenasti. Aeg enne välja minekut sai veedetud kajutis telekat vaadates. Hiljem kui laev välja läks tegin ka mõned pildid Tallinnast/Piritast. Minu jaoks on alati niii ilusad olnud need tulede ''kogumikud''. Peale seda läksime Chris-iga veits laeva avastama. Mingil hetkel jäin ma üksi ühtedele toolidele telefoniga netis istuma. Ja mingi mees tuli paluma et ma temaga tantsima läheksin, aga kuna oli alles esimene õhtu ja pidin hoidma energiat järgmiseks päevaks siis pidin talle ära ütlema, aganoh andisin väikse lootuskiire, et tulgu järgmise päeva õhtul uuesti otsima. Kuid kajutisse minnes avastasin et olin oma telefonikoti ära kaotanud (selle lehmanahkse) seal see oli ka mu pardakaart. Tollel hetkel oli mu pulss tõesti 200. Kartsin, et ei saagi laevast lahkuda kui pole pardakaarti. Lisaks veel see, et kui mingi pahatahtlik oleks selle leidnud oleksi dka meie asjad olnud kajutis ''ohtlikus olukorras''. Niisiis käisimegi kõik kohad läbi, kus olin õhtu jooksul liikunud, aga ei midagi. Lõpuks tuli Chrisile idee uurida asja infoletist ja keegi tore isik oligi selle sinna toonud. Sellega lõppes tolle õhtu draama.
Hommik algas umbes 7.30 paiku, kui õieti mäletan. Sellel hommikul võtsime ka ainsa rootsi laua söögikorra, et siis Rootsis kõndides võimalikult kaua kõht täis oleks. Kui kõht oli head ja paremat täis oligi saimegi laevalt maha. Esimene suund oligi metroojaam(on selline nimi vist). Piletid olime ostnud juba laevast ja seal oli ka öeldud, et märgistada saab neid metroos. Nii läksimegi südamerahuga läbi värvate ja oma metroo peatusse. Olles sõitnud paar peatust tuli peale kontroll. Näidates pileteid hakkas ta midagi rootsi keeles seletama. Meie ei saanud loomulikult midagi aru ja palusime inglise keeles jätkata. Igatahes oli point selles, et piletid pidid olema märgistatud, aga meie tollel hetkel küll mingit märgistamispunkti ei leidnud. Mõistes, et me oleme lihtsalt turistid lasi ta meid läbi, märgistades meie piletid pastakaga. Metrooga sõitsime 11 peatust ja väljudest jaamast olimegi kohe kaubanduskeskuse ees. Kahjuks oli mul kõikuvas laevas magamisest päris paha olla ja ei suutnud eriti keskenduda shoppamisele. Kuigi enamus aega veetsime just seal. Mõned asjad siiski suutsin soetada endale. Kuskil poole päeva peal sai väike burksi lõunasöök ka tehtud. See on lihtsalt odavaim viis kõhtu täis saada. Peale aja veetmist Skärholmenis läksime kesklinna, et sealt siis laevale kõndida. Teele jäi ka üks teine kaubanduskeskus, kus ma sain oma viimased rahad laiaks lüüa. Ning siis hakkaski viimane teekond ilusas Rootsis. Mul on alati väga kahju lahkuda kuskilt. Õhtu laevas oli samuti päris huvitav. Selleks ajaks oli juba pearinglus ka natuke üle läinud. Enamus õhtust veetsime Jane ja Chrisiga mööda laeva ringi uidates, erinevaid showsid vaadates või suvaliste inimestega rääkides. Sattusime ka ühte ülihead kitarrimeest/lauljat kuulama. Tema hääl oli eriline ja kitarrimäng osav. Mõtlesime isegi sõbrannaga minna nime küsima, aga noo jänes puges põue ja nii pidimegi hiljem kodus selle nime välja uurima. Kuid kuskil enne kolme läks Christian magama ja meie Janega istusime ühte baari maha ning rääkisime naistejutte, ehksiis paras meeste tagarääkime ja õnnetu armuelu kurtmine. Aga tore oli :) ning peale seda läksime sukkades/sokkides jalanõusid näpus hoides kajutisse. Kell oli selleks ajaks juba poole nelja paiku.
3. Päev
Äratus oli umbes 9 paiku, sest laev pidi Eesti sadamasse jõudma 10.45. Umbes selleks ajaks ta ka jõudis. te ei kujuta ette, kuidas ma ei tahtnud sealt laevalt maha astuda ja tavapärasesse ellu naasta. Minu järjekordseks veaks ongi see, et ma ei suuda peal pikemat nädalavahetust või reisi naasta igapäevarutiini. See tundub minu jaoks nii raske ja seetõttu ma tihtipeale ka puudun päev peale reisi koolist jms.

Üldjuhul olen muidu reisiga väga rahul Tahaks igal ajal sinna tagasi minna. Avastasin enda jaoks ka selle, et rootsi keelt on nii huvitav kuulata, seda hääldust ja üleüldse, ilus keel. Pikemalt teen ostudest pilti mõnes järgnevas postituses.
Pildistada ka eriti ei jõudnud kuid midagi ikka:

J.