Armastan seda, kui pidevalt on midagi teha ja jääb vähem aega arvutis istumiseks. Muidugi on ka siin tore olla, kuid samas on nii palju muid asju, mida saaks tehtud istumise asemel. Nii käisingi täna esimest korda autokoolis. Ausalt öeldes ma isiklikult ei kujuta end eriti ette autojuhina. Autod on sellised suured ja igast valest liigutusest võib sõltuda enda ja ka teise inimese elu ehksiis suuuuuur vastutus. Samas aga vaadates tulevikku on autojuhilubade omamine tähtis oma aja ja töö planeerimisel. Tuleb siis oma autojuhihirmust üle olla.

Viimastel päevadel olen muudegi asjadega pidanud oma hirmudele vastu seisma. Samas, kui tabab edu siis on ikka hea tunne küll. Siin kohal tahan öelda midagi, mida minu eesti keele õpetaja mõni aeg tagasi ütles, nimelt tundub kaugelt vaadates alati olukord palju hirmsam, kui lähedalt. Kui õudne olukord kätte jõuab siis kuidagi laheneb see niivõinaa.

Muidu viimasel ajal olen nii vähe kaamerat kätte saanud võtta. Võta sa näpust, on nüüd süüdi minu laiskus või vähene valguse hulk päeva kohta, igal juhul pole ma olukorraga rahul. Kuid lähiajale mõeldes tuleb kindlasti mõni päev Kesklinna jõulukaunistused üle vaadata ning võib-olla ka nädalavehtusel tuleva tormise ilmaga rinda pista.