Veebruari selgroog murtud ning pole enam kaua juba vähe soojema märtsini. Samas ei saa ka hädaldada, sest veebruari kohta on meil ju supersoojad ilmad. Igaljuhul ei tasu ka liiga julgeks minna ja tuleb tervist hoida, eriti ka kui see nõrgemapoolne on. Selleks ongi mind soojendamas vanaema karvamüts. Kandes tuleb küll parajalt babuška tunne peale, kuid samas ei saa vähemalt kurta külma tuule või muu taolise üle. 

Hetkel üritan üle elada kibekiiret moeshowks valmistumise aega, juba 20. on Seeee õhtu ning kõik peab valmis ning laval olema. Loodan parimat!

Lisaks veel eile oli eile ju sõbrapäev. Minust läks see jällegi niii kiirelt mööda. Sai küll shokolaade jagatud ning ka ise saadud miskit maiustamiseks, aga mingit erilist tunnet ikka polnud. Aga no pole hullu. Sellegipoolest soovin teile, kallid lugejad, imearmast sõbrapäeva tagantjärgi! Ka teie olete ju omamoodi sõbrad mul! :)