Juba teist aastat vaatasin ma ERKIt pisut teisest küljest, vabatahtlikuna. See on amet, mis nõuab palju askeldamist ning mitut päeva tihedat tööd, kuid kahetsema ei pea kunagi. On väga huvitav, kuidas pealtnäha tühja ning kõledasse saali valmib kahe päevaga suursugune lava, mis on täidetud glamuuri ja moega.

Kuid mida üks vabatahtliku töö endast kujutab?  - See on kleepimine, meisterdamine, pühkimine, tõstmine, kandmine, värvimine ning palju tegusõnu veel, mida suudaksid välja mõelda. See kõik on aga selleks, et kolme tunni jooksul saaks rahvas nautida ägedat, läbimõeldud kontseptsiooni, mis ei unune niipea. Kogu tegevus toimub aga koos hubase, kokkuhoidva seltskonnaga, kes aitavad teineteist kõiges, mis vähegi võimalik. Mulle isiklikult meeldib veel see, et hiljem saad showd vaadata justkui kodus. Oled ju ise selles ehituses osaline olnud, tead kõiki käike, plusse ja miinuseid. Samal ajal aga võid uhke olla, et kõik on taaskord õnnestunud.

Kuna korraldajateks on tudengid siis on ka seltskond väga hubane. Pole suursugusust, kõik on omad. Sellele annab alust ka ühine otsade kokkutõmbamine, et siis sellest kõigest veel omad järeldused teha ning nautida teineteise seltskonda.

Last Saturday I was a volunteer in one of the biggest Estonian fashion shows - ERKI. It was not my first time there as a volunteer so i knew what to expect. And again, there was very much work to do and i never had to complain about boringness but no regrets from me. It's always intresting to see how the stage goes up like with 1-2 days. Every person in the hall had an assignment to do so all the people were like busy bees. The crew was also amazing, maybe next year we'll meet again!