Kas tõesti esimene september? Suvi on möödunud lihtsalt linnulennul ja jälle saab hakata koolipinki nühkima, kuid seekord on see minu jaoks viimane nühkimine keskkoolis. Kätte on jõudnud kaheteistkümnes klass ja aeg on oma eluga edasi minna, kuhu iganes see ka ei viiks.

Rääkides tulevikuplaanidest on mul päris palju ülikooliideid. Kõik seotud muidugi üsnagi ühe alaga. Olen ka sugulastelt väga palju tuge seoses sellega saanud ning kõik elavad mulle kaasa, et saaksin ikka järgmisel aastal sinna sisse, kuhu soovin, kuid eks näis.