Esimest korda oma elu jooksul jõuan ka sünnipäeval postitada blogisse midagi. Jah just niii, sain jälle aastakese vanemaks. Kui aus olla siis oleksin aastanumbri samaks jätnud, võiks ju igavesti 18 olla või mis?

Okei, okei.. Üritan mitte olla nii klammerduv Jälle. See on minu suur viga, olgu siis tegu elukoha, kooli, inimeste, emotsioonide või mille muuga iganes. Ma ei taha neist lahti lasta. Ilmselt on selles süüdi pidev istumine comfort zones. Teen alles tibusamme, et olla avatum kõigele uuele(kuidas ma nüüd sünnipäevast siiani oma jutuga jõudsin?Oh well..). See jutt kipub juba väga melanhoolseks..

Tegelikult oli täna täitsa tore päev. Juba öösel üllatasid sõbrannad mind suure plakatiga aia taga. Viimased aastad on nad suutnud mind üllatada alati millegi täiesti ettearvamatuga, kuid samas ka omamoodi kiiksuga ettevõtmistega. Luv u guys! Nii meenutasimegi kell 2 öösel vanu aegu ning panime uusi lubadusi paika, kuna üks meie seast läheb Taani ülikooli. Parem oleks, et kaugsuhted toimiksid! Kogu mälestamist ei morjendanud ka see, et kõik asjaosalised pidid juba mõne tunni pärast ärkama.

Kuid hommik algas minu jaoks uue kooli ning uute inimestega. See on ikka veel nii uskumatu minu jaoks, et alustan uut teekonda EKA-s. Kuulates erinevaid asjaosalisi rääkimas lõi minusse paratamatult ka argus eesoleva aasta ees. Ma ei oska midagi oodata, kuid loodan väga, et kõik läheb hästi ning mind ootab ees uus huvitav periood elus.

Päev ei piirdunud, aga ainult kooliga. Hiljem sai kohvitatud Komeedis ning õhtul boheemlaste kombel maas lebotatud ja väikse laua ääres kooki ja söödud. Vahel ju lihtsalt peab!